METSA ISTUTAMISE AJASTAMINE, ISTIKUTE VALIK ja ISTUTAMISVIISID

Kuidas ja millal on kõige parem metsa istutada?

metsa istutamine ja metsa istutamise ajastamine

Metsa saab istutada nii kevadel kui ka sügisel

Pärast raiet tasuks metsa istutamisega oodata 1-2 aastat. Langile jäänud vana metsamaterjal annab siis looduslikku väetist ning hoiab ära rohukasvu. Samuti on selleks ajaks kadunud männikärsakad, kes lendasid kohale värske kännu lõhna peale. Istutustööde planeerimisega tuleks alustada üks aasta varem tellides taimed ja organiseerides maapinna mineraliseerimise. Samuti tuleks enne istutust vaadata üle kuivenduskraavi hooldamise vajadus ning vajadusel tellida rekonstrueerimistööd. Metsa istutamistöid saab teha nii kevadel kui ka sügisel. Aja ja puuliigi valik sõltub metsa kasvukohatüübist ning taime ettekasvatusmeetodist.

Ettekasvatatud taimed jagunevad paljasjuurseteks ja suletud juurekavaga taimedeks. Istutamisel tuleb jälgida, et taim oleks puhkeseisundis, mille tunneb ära, kui juurtel puuduvad valged juuretipud. Taimi tuleb enne istutamist ladustada jahedas ja pimedas. Kindlasti vältida juurte läbikuivamist ning vajadusel kasta veega.

Erinevate puuliikide istutamisel tasub silmas pidada soovituslikku järjekorda alustades arukasest, seejärel mänd ning siis kuusk. Lehtpuutaimed on istutamise suhtes kõige tundlikumad ning seetõttu tuleks just alustada kõige esimesena just nende istutusega.

Viimastel aegadel eelistatakse istutada suletud juurekavaga ehk potitaimi. Nende istutamise eelised on suurem tootlikkus, kiirus ja mugavus. Samuti on nad istutamisel vähem kapriised, mistõttu on kasvamamineku protsent suurem. Potitaimi saab istutada terve kevade jooksul.

Paljasjuurseid taimi on soovitatav vahetult enne istutamist veidi kärpida eemaldades pikemad külgjuured. Paljasjuurseid taimi istutatakse varakevadel, tavapäraselt aprilli II pooles, kui muld on veel niiske. Kui avajuurse taime istutamisele järgneb põud, võib taim hukkuda. Paljasjuurseid okaspuutaimi saab istutada ka sügisel, kui puude kasvuperiood hakkab lõppema. Tavapärane sügisene istutusaeg on augusti keskpaigast septembri keskpaigani, enne esimesi külmasid. Hiliseks jäänud istutuse korral ei jõua noor taim juurduda ja puituda ning on oht külmakahjustuseks. Sügisene istutamine on soovitatav kergema lõimisega muldadel, sest liigniisketel muldadel püsib suurem oht külmakohrutuseks (vesi jäätudes paisub ja lükkab taime mulla seest välja). Sügisese istutuse plussiks on suurem mullaniiskus ning istutatud taimed saavad juba järgmisel kevadel kasvuhoo sisse.

Mis juhtudel tuleks valida istutamine?

  • Kuivade muldade korral, sest seal ei ole soodne keskkond seemnete idanemiseks.
  • Kui mullad on tavapärasest viljakamad ning tihe rohttaimestik lämmatab tärkavaid puutaimi.
  • Kui muldadel lasub suurem külmakohrutusoht.
  • Muldadel, mis alluvad erosioonile.

Eelista Eesti päritolu istikuid

Metsataimede tellimisel tuleks taimemüüjalt uurida, kust on seeme pärit ning kasvatatud. Selleks tuleb küsida taimekasvatajalt/müüjalt taimetunnistus. Eesti taimekasvatajate suurimad konkurendid on Leedu ja Poola puukoolid. Soojemas kliimas üleskasvanud taimed on üldjuhul hellemad ning võivad hukkuda talvel. Samuti on nende geenifond teine ehk ei ole puu kohanenud kasvama Eesti tingimustes. Seetõttu tuleks kindlasti eelistada kodumaisest seemnest ja kodumaal kasvatatud puutaimi.

Eesti suuremaid metsataimekasvatajaid koondab Eesti Metsataimetootjate Liit. Suurim potitaime kasvataja on Forestplanter OÜ, kes kasvatab igal aastal kuni 6 miljonit taime. Simmer OÜ ja Trikamba OÜ kasvatavad kuni 1,5 miljonit potitaime. Eesti suurimad avajuursete taimede kasvatajad on Võhandu Metsataim ja Hutita Metsataim, samuti ka Metsapärdi Agro OÜ ja Tokoforest OÜ. Riigimetsa Majandamise Keskus erametsadesse taimi ei müü.

Mis saab pärast taimede istutamist?

Esimesed kaks aastat tuleb jälgida, et rohttaimed noort metsa ei lämmataks. Rohtu tuleb kitkuda, tallata või niita. Kui on karta, et metsloomad noored taimed ära söövad, siis pritsida spetsiaalse loodusliku ulukitõrje vahendiga. Alguses on vaja istutatud taime poputada, kuid see kõik tasub hiljem ära.

Kuusekultuuri hooldustööd



Metsa istutamise viisid

Labidaauku istutamise etapid:

  • Kaeva maasse sobiv auk taime juurestikule.
  • Augu põhja koonda koonusekujuline mullakuhik, aseta sellele taime juured. Taimejuured peavad mullas sirgelt jääma.
  • Hoia taime püstiasendis ja täida auk kobeda mullaga.
  • Vajuta muld kinni jalaga ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas.


Kiillabidega istutamise etapid:

  • Löö labidas maasse, liiguta edasi-tagasi kuni tekib ca 25-sentimeetrine, pealt 10-15-sentrimeetrine lõhe.
  • Augu põhja koonda koonusekujuline mullakuhik, aseta sellele taime juured. Taimejuured peavad mullas sirgelt jääma.
  • Aseta taim istutuslõhesse, kergita taime, juured peavad olema sirgelt ja ühtlaselt,juurekael peaks jääma maapinnaga tasa või veidi kõrgemale.
  • Suru kiil istutuslõhest 5-10-sentrimeetri kaugusel kinni ja tõmba kiiluvart endapoole, alusta kinni vajutamist juurte alumisest osast.
  • Suru kinni juurte ülemine osa, lükates kiiluvart taime poole.
  • Uus lõhe suru samamoodi kinni, uus kiiluauk peab jääma taimest piisavalt kaugele.
  • Kontrolli, kas taim on tugeval mulda kinnitunud.


Mullapalliga istutamise etapid:

  • Kasuta seda viisi eelistatult loodusliku taime ümberistutamisel.
  • Kaeva koos mullapalliga taim maa seest välja.
  • Kaeva auk, aseta taim sinna ning täida mullapalli ja augu seinte vahe tihedaltmullaga.


Istutustoruga (potitaimede) istutamise etapid:

  • Istutamiseks kasutatakse istutustoru. Oluline on enne istutamist taimi kasta, sest turvas juurte ümber seob vett ja taimed libisevad paremini läbi istutustoru.
  • Suru jalaga kinnise nokaga istutustoru maasse.
  • Libista toru ülemisest servast taim sisse.
  • Ava toru nokk ja tõsta toru august välja ning vajuta nokk uuesti kinni.
  • Vajuta kannaga taim tugevasti maapinnale kinni (tugevalt vähemalt 3 korda ümber taime) nii, et mulla sisse ei jääks õhuauke.

  • metsa istutamine peale metsapõlengut
Metsa ost õiglase hinnaga