Pärast raiet tasuks metsa istutamisega oodata 1-2 aastat. Langile jäänud vana metsamaterjal annab siis looduslikku väetist ning hoiab ära rohukasvu. Samuti on selleks ajaks kadunud männikärsakad, kes lendasid kohale värske kännu lõhna peale. Istutustööde planeerimisega tuleks alustada üks aasta varem tellides taimed ja organiseerides maapinna mineraliseerimise. Samuti tuleks enne istutust vaadata üle kuivenduskraavi hooldamise vajadus ning vajadusel tellida rekonstrueerimistööd. Metsa istutamistöid saab teha nii kevadel kui ka sügisel. Aja ja puuliigi valik sõltub metsa kasvukohatüübist ning taime ettekasvatusmeetodist.
Ettekasvatatud taimed jagunevad paljasjuurseteks ja suletud juurekavaga taimedeks. Istutamisel tuleb jälgida, et taim oleks puhkeseisundis, mille tunneb ära, kui juurtel puuduvad valged juuretipud. Taimi tuleb enne istutamist ladustada jahedas ja pimedas. Kindlasti vältida juurte läbikuivamist ning vajadusel kasta veega.
Erinevate puuliikide istutamisel tasub silmas pidada soovituslikku järjekorda alustades arukasest, seejärel mänd ning siis kuusk. Lehtpuutaimed on istutamise suhtes kõige tundlikumad ning seetõttu tuleks just alustada kõige esimesena just nende istutusega.
Viimastel aegadel eelistatakse istutada suletud juurekavaga ehk potitaimi. Nende istutamise eelised on suurem tootlikkus, kiirus ja mugavus. Samuti on nad istutamisel vähem kapriised, mistõttu on kasvamamineku protsent suurem. Potitaimi saab istutada terve kevade jooksul.
Paljasjuurseid taimi on soovitatav vahetult enne istutamist veidi kärpida eemaldades pikemad külgjuured. Paljasjuurseid taimi istutatakse varakevadel, tavapäraselt aprilli II pooles, kui muld on veel niiske. Kui avajuurse taime istutamisele järgneb põud, võib taim hukkuda. Paljasjuurseid okaspuutaimi saab istutada ka sügisel, kui puude kasvuperiood hakkab lõppema. Tavapärane sügisene istutusaeg on augusti keskpaigast septembri keskpaigani, enne esimesi külmasid. Hiliseks jäänud istutuse korral ei jõua noor taim juurduda ja puituda ning on oht külmakahjustuseks. Sügisene istutamine on soovitatav kergema lõimisega muldadel, sest liigniisketel muldadel püsib suurem oht külmakohrutuseks (vesi jäätudes paisub ja lükkab taime mulla seest välja). Sügisese istutuse plussiks on suurem mullaniiskus ning istutatud taimed saavad juba järgmisel kevadel kasvuhoo sisse.
Metsataimede tellimisel tuleks taimemüüjalt uurida, kust on seeme pärit ning kasvatatud. Selleks tuleb küsida taimekasvatajalt/müüjalt taimetunnistus. Eesti taimekasvatajate suurimad konkurendid on Leedu ja Poola puukoolid. Soojemas kliimas üleskasvanud taimed on üldjuhul hellemad ning võivad hukkuda talvel. Samuti on nende geenifond teine ehk ei ole puu kohanenud kasvama Eesti tingimustes. Seetõttu tuleks kindlasti eelistada kodumaisest seemnest ja kodumaal kasvatatud puutaimi.
Eesti suuremaid metsataimekasvatajaid koondab Eesti Metsataimetootjate Liit. Suurim potitaime kasvataja on Forestplanter OÜ, kes kasvatab igal aastal kuni 6 miljonit taime. Simmer OÜ ja Trikamba OÜ kasvatavad kuni 1,5 miljonit potitaime. Eesti suurimad avajuursete taimede kasvatajad on Võhandu Metsataim ja Hutita Metsataim, samuti ka Metsapärdi Agro OÜ ja Tokoforest OÜ. Riigimetsa Majandamise Keskus erametsadesse taimi ei müü.
Esimesed kaks aastat tuleb jälgida, et rohttaimed noort metsa ei lämmataks. Rohtu tuleb kitkuda, tallata või niita. Kui on karta, et metsloomad noored taimed ära söövad, siis pritsida spetsiaalse loodusliku ulukitõrje vahendiga. Alguses on vaja istutatud taime poputada, kuid see kõik tasub hiljem ära.
Vaata meie kokkuvõtteid metsandusest