Varakevadel pärast lume sulamist on sobilik aeg külvata männiseemet. Arukaske soovitatakse külvata, kas varakevadel või augustikuus. Arukase külvi puhul on oluline piisav mullaniiskus, sest juba mõnetunnisel mulla läbikuivamisel võib tärkav taim hukkuda. Tamme ja saart saab külvata nii kevadel kui ka sügisel, kuid sügisese külvi riskiks on näriliste tegevus. Hariliku saare, vahtra ja pärna vilju külvatakse sügisel. Külvi parim omadus on loodusliku valiku toimumine, mis paneb aluse tugevale metsapõlvele.
Rusikareegel on see, et viljakatele aladele istutatakse ning väheviljakatele aladele külvatakse. Seega on külvamine õigustatud väheviljakatel raiesmikel, mis on eelnevalt mineraliseeritud. Samuti tasub külvata kivisele ja tugevasti kruusasele pinnasele, kus istutamisolud on keerulised. Kuuse aeglase kasvutempo tõttu reeglina külvi ei teostata, välja arvatud kasvukohtades, kus on vähene rohukasv.
Käsitsi saab edukalt külvata väiksemaid alasid kasutades kõpla ja plastikpudelit, mille korki on tehtud auk seemnete väljatulemiseks. Mehhaniseeritud külvil lisatakse maapinna ettevalmistamise masina ketasadrale külviaparaat.
Ridakülvil, nagu ütleb ka nimi, külvatakse seeme pidevate või katkendlike ridadena. Ridakülvi tehakse ettevalmistatud pinnasele, kus jooksvale meetrile pannakse 10-20 seemet.
Lapikülvil tehakse kuni 50cm x 50cm suurune lapike, millele külvatakse hajusalt 15-25 seemet ning selleks ei pea maapind olema eelnevalt ettevalmistatud.
Männi minimaalne külvikohtade arv on 4000 tk/ha. Külvatud männiseemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse mullakihiga.
Kuusel 2000 tk/ha ning seeme kaetakse 0,3-0,5 cm paksuse mullakihiga.
Arukaseseemet külvatakse ainult käsitsi segades eelnevalt seemne hulka liiva ning seda seemne liigse lendluse pärssimiseks ehk külvi ei kaeta mullaga. Kase külvikohti rajatakse 2000-2500 tk/ha.
Tamme puhul külvatakse ühe lapi kohta 3 tõru. Ridakülvil jäetakse iga tõru vahele 0,4 meetrit. 3000 külvilappi hektarile kulub 30-50 kg tõrusid.
Riigimetsa Majandamise Keskusest saab osta männi, kuuse ja kase seemet. Tähelepanu peab juhtima asjaolule, et kuuse ja männi puistuseemne ostul tuleb jälgida päritolupiirkonda. Nimelt ei sobi Põhja-Eestist varutud seeme Lõuna-Eesti oludesse ja vastupidi. Seetõttu on jagatud Eesti kuuse puhul 2 piirkonnaks ja männi puhul 4 piirkonnaks. Seemet ostes tuleb täpsustada, mis piirkonda soovitakse seemet külvata.
RMK koduleheküljel olevast 2019. aasta hinnakirjast nähtub, et 1 kg puistu männi seemne hind on 290 eurot, kuuse hind on 180 eur, arukase hind 90 eur. Hindadele lisandub käibemaks.
Seemnete ost ja külv ei kuulu toetusmeetmete hulka, küll aga saab küsida toetust maapinnamineraliseerimise kohta, mis on ca 100 eur/ha.
Vaata meie kokkuvõtteid metsandusest
