Metsaomaniku õigus ja kohustus on tagada metsa hea käekäik ja tervislik seisund. Kui olete metsa värske omanik või ei ole oma metsas pikka aega käinud, kuid tunnete metsakasvatuse või metsamajandamise vastu huvi, siis tasuks edasise osas konsulteerida meie metsakonsulendiga.
Metsa majandamine on nagu elutsükkel, kus passib hästi Eesti vanasõna – mida külvad, seda lõikad. Samas tuleb metsaomanikul olla metsa majandamisel keskkonnasäästlik ja loodussõbralik lähtudes seadustest ja looduslikest eripäradest.
Metsatöid tehes tuleb järgida seaduseid
Riigimetsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskus, erametsa majandamise eest vastutab metsaomanik. Omanikul on metsatööde läbiviimiseks mitu võimalust: teostada töid iseseisvalt, teha koostööd piirkonnas tegutseva metsaühistuga või tellida metsamajandamistööd professionaalselt metsaettevõttelt. Tehes töid ise või lasta teistel teha, tuleb metsateol järgida seaduseid ja nende rakendussätteid.
Miks eelistada meie meeskonda metsamajandamise läbiviimisel?
Meie huvi on aidata metsaomanikul oma metsa heaperemehelikult majandada. Meil on olemas teadmised kõikidest metsa majandamisega seotud protsessidest, mida rikastavad aastatepikkused kogemused. Töid planeerides me ei soovi, et metsaomanik tunneks ennast ilma vajalike teadmistega üksi - aitame nõu ja jõuga ning hoiame metsaomanikku protsessiga kursis. Meie meeskond kannab missiooni kaitsta Eesti metsa ning tagada selle jätkusuutlik areng. Oleme koondanud kokku tippspetsialistid, kellel jagub metsandusalaseid teadmisi igaks olukorraks. Juhul kui soovite metsa müüa, siis meie sidusettevõtte LignaMets tegeleb metsa ostuga.
Vastame rõõmuga kõikidele küsimustele ja huvi korral koostame personaalse pakkumise - pakkumise saamiseks võtke meiega ühendust läbi kontaktivormi.
Iga metsaomanik saab iseseisvalt oma metsa majandada, kui tal on olemas piisavad teadmised, oskused ja tehnika. Sageli aga puudub erametsaomanikel motivatsioon oma metsa kasvu suunata ning seetõttu lastakse loodusel omasoodu areneda. Kindlasti ei saa siinkohal öelda, et selline viis oleks vale, aga kahjuks jääb siis kasutamata looduslik potensiaal, mis tagaks tulevikus suurema majandusliku tulu. Kui olete mõeldunud oma metsas alustada metsakasvatuslikke töid, siis peaks arvestama sellega, et noore metsa kujundamine esimestel aastakümnetel on pigem kulukas ettevõtmine, aga tänu toetuste jagamisele Erametsakeskuse poolt, saab vähendada tehtud kulutusi.
Metsamehed teavad, et metsa majandamisel on igal läbiviidaval tööl õige aeg ja viis. Hea metsamajandamise tava järgi peaks lank pärast lageraiet looduslikult uuenema või uuendada majanduslikult tasuvate puuliikidega. Lagedal metsamaal võiks looduslikku uuenemisele kaasaaidata tehes maapinna mineraliseerimine, edasi loodusliku uuenemise ootamine, seejärel istutamine või külvamine. Hiljem teostada kultuurihooldused, valgustusraie, harvendusraie(d) ning metsaring lõpetatakse uuendusraie(te)ga.
Miks on tarvis mets korraldada ehk inventeerida?
Mets, mis ei ole kaua inimest näinud ega inimkätt tundnud, vajab esimese asjana ülevaate saamiseks metsahindaja ehk taksaatori poolt kogutuid andmeid.
Metsa inventeerimisel saadakse informatsioon metsa seisundi, metsavarude suuruse ja iseloomu, metsamajandamistingimuste ja teiste näitajate kohta. Metsahindamise juurde kuulub ka metsakaart ehk puistuplaan. Metsahindamise järel saab koostada metsamajandamiskava, kus antakse 10 aasta lõikes soovitused puistus läbiviidavatele töödele, mis on kooskõlas seadusega ning puistu iseärasustega. Metsa takseerandmed kehtivad 10 aastat. Kehtivate andmete olemasolu on vajalik ülevaate saamiseks, raiete läbiviimiseks, puidu müügiks ja toetuste taotlemiseks.
Võta meiega ühendust, et tellida metsainventeerimine ja metsamajandamiskava.
Maapinna mineraliseerimise tulemusel on taasmetsastamine tunduvalt kiirem, lihtsam ja kvaliteetsem. Ettevalmistatud maapinnal on noortel puittaimedel vähem konkurente toitainetele ja veele, sest purustatud või kooritud mullakamaraga pinnasel kasvavad rohttaimed aeglasemalt. Soodsates oludes kasvavad puutaimed suuremaks ja on elujõulisemad, mistõttu leiab hõlpsamini ka istutatud taimed üles, nii on lihtsam teostada kultuurihooldust ja ulukitõrjet.
Metsa uuenemise peamine eesmärk on metsade järjepidevuse tagamine selliselt, et metsata metsamaa uueneks kasvukohale sobilike puuliikidega säilitades liigirohkus ja mitmekesisus. Sel viisil saadakse tulevikus mets, mis on kvaliteetne, kõrge hektaritagavara ja suure tootlikusega. Seega mets ja sellega kaasnev metsamajandus täidab ökoloogilisi, majanduslikke ja ka sotsiaalseid funktsioone. Metsauuendamine on ka eetilisest aspektist oluline, sest uuendusraiet tegev põlvkond kasutab eelneva põlvkonna töövilju, sellest johtuvalt on praegusel põlvkonnal kohustus jätta endast maha väärikas mets.
Millal on parim aeg maapinna ettevalmistamiseks?
Selleks, et aidata kaasa looduslikule uuenemisele või hõlbustada istutus- ja külvitöid on tarvis maapind ettevalmistada: langilt koristada raidmed ja maapind mineraliseerida. Kevadist istutust planeerides on parim aeg maapinna ettevalmistamiseks istutustöödele eelneva aasta sügisel või kevadel vahetult pärast maapinna sulamist. Sügisistutuse puhul võib mineraliseerimistööd teostada südasuvel.
Juhul kui langile on jäetud kase seemnepuid või läheduses on seemnekandmiseas kaasik, siis mineraliseerida võiks juulikuus, vahetult enne kase seemnete valmimist. Nii jõuab kase seeme värskelt küntud mulla pinnale. Sügisel küntud maapinna puhul soodustatakse männi ja kuuse looduslikku tulemit, sest nimetatud okaspuuliikide seemned varisevad veebruarikuus lumele, kus kevadel sulades jõuavad mustale mullale idanema.
Kui palju maksab maapinna ettevalmistamise teenus?
Maapinna ettevalmistamiseks kasutatakse valdavalt ketaskobestit ning teenustöö eest küsitakse 140-180 eur/ha (hinnale lisandub käibemaks). Hinna varieeruvuse tingib kinnistu asukoht ja küntava maa pindala suurus. Taaskord riik toetab tegevust, mille eest saab küsida toetust tehtud töödele ca 100 eur/ha ulatuses.
Metsauuendamise planeerimisel tasub esmalt pöörata pilk looduse poole – peapuuliik, mis kasvas puistus eelnevalt on reeglina sobivaim puuliik antud kasvukohale.
Looduslik metsa uuenemine võib toimuda kahel viisil, kas seemnetekkeliselt või vegetatiivselt ehk kännu- või juurevõsust. Loodus tühja kohta ei salli ja seetõttu on nii seatud, et lagedal maal hakkavad esmalt kasvama pioneerpuuliigid nagu kask, haab, sanglepp, hall lepp, remmelgas, toomingas. Seega looduslik uuenemine toimub eelkõige eelpool toodud lehtpuuliikidega.
Loodusliku uuenemise eelised on kindlasti odavus, uuenemine toimub kohastunud puuliikidega ning väiksem risk ulukikahjustuse tekkele. Puudusteks on ebaühtlane paiknemine, uuenemise sõltuvus ilmastikuoludest ja seemet andvatest puuliikidest ning uuenemine ei pruugi toimuda majanduslikult sobivate puuliikidega. Looduslikku uuenemist soodustavad kasvama jäetud seemnepuud ja maapinna mineraliseerimine.
Eestis istutatakse peamiselt okaspuud, sest meie looduses tekib ca 90%-le kasvukohatüüpidest piisavalt mitmesugust lehtpuu-uuendust. Okaspuu kultuuride rajamisel paratamatult ei lähe kõik taimed kasvama – osad kuivavad, süüakse ära ulukite või mõne putuka poolt. Looduslikult tuleb asemele lehtpuuliike ning nii kasvatatakse välja segapuistu, kus on 80% okaspuud ja 20% lehtpuud.
Eestis on metsakultiveerimise kõige tähtsamaks puuliigiks kuusk. Männi vähese kultiveerimise põhjus peitub suuresti uluki- ja putukkahjustuse riski tõttu. Kaske istutatakse vähesel määral, sest paljud kasvukohatüübid uuenevad just looduslikult kasega. Siinkohal peaks veenduma, et looduslik uuenemine oleks toimunud just arukase mitte sookasega. Peapuuliigi valiku tegemisel peab lähtuma kasvukohatüübist. Metsa korraldamise juhendi lisas on toodud eelistatud puuliigid kasvukohatüüpide lõikes.
Istutusmaterjali hankimisel peab veenduma selles, et seemne päritolu ja kvaliteet oleks Keskkonnaameti poolt kontrollitud, selleks tuleb küsida taimekasvatajalt taimede ostul tunnistus, mis hiljem tuleb toetuse taotlemisel esitada Erametsakeskusele. Istutamise peamisteks miinusteks on suur ajakulu, kõrgem hind ja suur osa tööst tuleb teha käsitsi.
Taimede istutamisel tasub teada, et taimed jagunevad paljasjuurseteks ja suletud juurekavaga taimedeks. Viimastel aastatel eelistatakse just suletud juurekavaga ehk potitaimi, sest nad on istutamisel vähem kapriised, mistõttu on eduka kasvamamineku protsent suurem. Suletud juurekavaga taimed eelistavad ette valmistatud maapinda ja väheviljakaid muldi. Kui paljasjuursete taimede istutamine tuleb teha kevadel väga lühikese ajaperioodi jooksul niiskuse vähesuse tõttu, siis potitaimi võib istutada terve maikuu jooksul. Ka sügis on sobilik aeg metsaistutuseks ning just septembrikuus saab istutada kergematele muldadele mändi ja kuuske. Eriti hea on sügiseti istutada paljasjuurset männiseemikut.
Külvil on mitmed eelised istutamise ees: külvi on võimalik mehhaniseerida, külv on kiirem, odavam ning looduslik valik on soodustatud. Külv on soovituslik kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on keeruline. Külvi miinusteks on suur seemnekulu ning esimestel aastatel suurem hooldamisvajadus.
Seemet on võimalik ise varuda, müüa ja osta
Männi ja kuuse külvil on oluline eelistada kohaliku päritoluga seemet, sest üldjuhul Lõuna-Eestis kasvanud kuuse seeme ei sobi Põhja-Eesti oludesse. Looduses on seemneaasta korduvus kuusel 4-9, männil 3-5 aasta tagant ja kasel pea igal aastal. Viljad valmivad ning on valmis korjamiseks nii kuusel kui ka männil novembri algusest kuni märtsikuuni, kask variseb juuli lõpus. Kõige lihtsam on kuuse- ja männikäbisid korjata raielangilt, sealjuures meelespidades, et okaspuu peab kandma geneetiliselt head materjali (sirge tüvi, ilus võrakuju), vähemalt 50-aastane ning korjatud käbid vaigujooksta ning putuk- ja seenkahjustuseta. Võimalus on ka korjatud käbisid müüa Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes ostab käbisid liitrihinnaga kokku.
Männi- ja kaseseemneid saab osta Riigimetsa Majandamise Keskusest. Metsamaale otsekülviks soovitatakse panna metsapuistu seemneid idanevusega 80-90%.
Taasmetsastamine on ressursimahukas töö ning see on otstarbekas ainult juhul, kui metsakultuuri hooldada ja hiljem teha valgustusraieid. Hooldamise sagedus sõltub kasvukohatüübist, ettevalmistamise viisist, kultiveeritud puuliigist, rohttaimede rohkusest ja kasvuintensiivsusest ning kaaspuuliikidest.
Väikestel puudel konkureerib valgus- ja toitetingimustega lopsakas rohttaimestik. Rohukasvu intensiivsusest tingituna tuleb kevadel istutatud kultuur kas juba südasuvel või sügisel esmakordselt hooldada. Lopsaka rohukasvu korral tuleks istutamisaastal tõrjuda rohttaimi männikultuuri korral lausa mitu korda. Puu ümber kasvavad rohttaimed tuleb kitkuda, niita või tallata. Professionaalid kasutavad kultuurihooldamisel võsasaagi, mille töö on kiire ja tõhus, kuid see töö nõuab vilumust ja hoolsust, et mitte kahjustada puutaimi rohu eemaldamisel.
Valgustingimuste parandamise vajalikkust näeb taimede pealt. Kui kuuskedel on ladvavõrse juurdekasv suurem kui võra külgokste juurdekasv, siis on valgust vähemalt rahuldavalt. Kui aga külgokste juurdekasv on pidevalt ületanud ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused) ja soov on kuuske uue metsapõlve koosseisus kasvatada, siis tuleb kindlasti valgustingimusi parandada kas hooldamise või valgustusraiega.
Metsaomanikul tasub kasvama jätta hõredalt paiknevad lehtpuud, et kaitsta alla 1 meetri kõrguseid kuuski hilis-külmakahjustuste eest. Lagedatel aladel soojus kiirgub õhuruumi ning lehtpuude võrastik takistab soojuse välja kiirgamist, väheneb külmakahjustuste oht. Põuase suve korral hoiab lopsakas rohttaimestik paremini vett mullas ja kaitseb puutaimi kuumuse eest ning seetõttu võiks kaaluda suvise rohuniitmise edasilükkamist sügisesse.
Kui palju tuleb maksta metsanoorendike hooldamisteenuse eest?
Metsaomanik peaks arvestama, et noorendiku hooldamine koridorina maksab alates 150 eur/ha (hinnale lisandub käibemaks). Ülepinnaline hooldamine aga rohkem.
Noore metsa puhul on hooldusraie kui metsaomaniku investeering tulevikku, kus eesmärgipärase majandamisega kindlustatakse tulevikus kvaliteetne mets. Hooldusraie peamised ülesanded on tagada mitmekesine liigiline koosseis, anda kasvuruumi, kasvatada majanduslikult paremaid puuliike, parandada metsa tervislikku seisundit, vähendada lumevaalimise ja tormikahjustuste ohtu ning soosida metsa looduslikku uuenemist. Hooldusraie liigid on valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie.
Valgustusraie on üks olulisemaid metsakasvatuslikke võtteid metsa eluringis. Valgustusraiet teostatakse kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes ning eesmärgiks on valgus- ja toitetingimuste parandamine. Valgustusraiel vähendatakse puude omavahelist konkurentsi ning ning läbi selektsiooni tõstetakse puistu kvaliteeti. Võiks lausa öelda, et valgustusraie on hädavajalik, sest just sel viisil kasvatatakse välja soovitud puuliigiga tuleviku mets.
Esimene valgustusraie tuleks planeerida kultiveeritud noorendikku juba 4-6 aasta möödudes, kus eemaldatakse peapuuliiki segavad või lämmatavad puud. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet kasvama 2000-6000 puud/ha.
Teine valgustusraie tuleks planeerida ligi 10-15 aastasesse latimetsa, kus eesmärgiks on peapuuliigi tihedate gruppide harvendamine, et puud asetseksid metsas ühtlaselt. Need puud, mis ei ole olulisel kohal ning varjutavad peapuuliiki, tuleb eemaldada. Valgustusraie käigus jäetakse kasvama sirged, hea tüve, korraliku võraga, terved puud. Looduslikul teel uuenenud metsa soovitatakse just 10-15 aastasena esimest korda valgustada. Kindlasti tuleks valgustusraie käigus säilitada kõvalehtpuude (nt. tamm) looduslik uuendus.
Millal on hea aeg teha valgustusraiet?
Valgustusraieks on hea aeg sügis, sest siis on teised kiired metsatööd tehtud ja ei häirita lindude pesitsemist. Lehtpuumetsades soovitatakse teha valgustust augustist kuni septembrini, okaspuu metsades oktoobrist kuni novembrini.
Kui palju maksab valgustusraie?
Valgustusraie tuleb teostada igal juhul, isegi kui raiutud puidule ei leita kasutust. Metsaomanikule on valgustusraie küll kulu, kuid hädavajalik investeering, mille tööde maksumus võib olenevalt puistust jääda 230-400 eur/ha ulatusse. Kuni 30-aastases puistus saab valgustusraie tegemisel küsida toetust Erametsakeskuselt.
Harvendusraiet teostatakse 8 cm või suurema keskmise rinnasdiameetriga puistutes ning eesmärgiks on kujundada puistu lõplikku koosseisu. Harvendusraiega eemaldatakse metsast haigestunud, vigastatud, tüveriketega ning kiratsevad puud. Selle tulemusel tekib kasvuruum väärtuslikele eksemplaridele hoogustades nende jämeduskasvu. Harvendusraiet tegemata toimub metsas looduslik harvendus ehk paljud puud kuivavad ja surevad valgus- ja toitainete puuduse tõttu.
Harvendusraie teostamisel võiks puud jaotada kolme rühma: tulevikupuud (parimad),kaasaaitajad puud (aitavad laasuda ja kõrguskasvule kaasa, mitmekesistavad puistut) ning väljaraiutavad puud.
Harvendusraiet soovitatakse teha 10-25 aasta intervalliga ning vähemalt kaks korda. Kindlasti tuleks harvendusraiet planeerida puistusse, mille täius on üle 70%. Nimelt, kui puistu tihedus on suur, siis puud venivad pikaks, aga jämeduskasv pidurdub väikese võramassi tõttu. Vastupidiselt, kui puistu tihedus on liiga väike, siis on tüvede jämedus suur, aga kõrguskasv ja laasumine on pidurdunud.
Lubatud harvendusraiejärgne täius on leitav Metsamajandamise eeskirja lisas.
Heaks indikaatoriks on ka hooldusraie vajaduse leidmine lihtviisil: puistu keskmise kõrguse ja rinnasdiameetri suhe (kõrgus (m) / rinnasdiameeter (cm)).
Näide: Teil on 12 meetri kõrgune kaasik, mille puutüvede keskmine diameeter on 9 cm. Jagades kõrguse laiusega ehk 12/9, saame tulemuseks 1,33 ehk taolise parameetridega puistus on kindlasti tarvis teha harvendusraiet. Metsakasvataja ülesanne on otsustada, millal, mitu korda ja kui tugevat harvendusraiet teostada, et allesjäävad puud kohaneksid uute tingimustega.
Kuusikutes, mis on juurepessuga juba nakatunud või on risk seenhaiguse tekkeks, tuleks harvendusraie ära jätta või teha seda ainult külma talvega, kui seene-eoseid ei levi. Metsakasvatajad reeglina ei soovita üle 40-aastases kuusikus enam hooldusraieid teha.
Harvendusraie tasuvus
Kui valgustusraiega raiutav puit ei leia kasutust, siis harvendusraiega välja raiutut sortimenti saab juba müüa, kas paberipuuks, küttepuuks või hakkepuuks. Reeglina esimesest harvendusest kasumit loota ei tasu, küll saavad kulud kaetud. Teise harvendusraie ringiga tekib juba kvaliteetsem ja jämedam sortiment, mida on rohkem ning millel on ka parem turuhind.
Harvendusraie teostamiseks on metsaomanikul vaja kehtivaid investeerimisandmeid ning planeeritud harvendusraie kohta tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis. Metsateatis kehtib 1 aasta, mille vältel on lubatud töid teostada. Harvendusraiel ei tohi puistu täiust viia madalamale, kui seaduses on toodud!
Sanitaarraie eesmärk on eemaldada puistust kahjustatud puud. Metsa majandamise eeskiri lubab sanitaarraie käigus raiuda surnud või surevaid puid, väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid, tugeva vaiguvooluga puid, tüvekahjuritest asustatud puid, vähemalt 10% tüve ulatuses kahjustatud koorega kuuski, vähemalt 30% tüve ulatuses kahjustatud koorega teisi puid, oma ülesande täitnud seemnepuid, noorendikus või metsata metsamaal paiknevaid üksikpuude rinde puid.
Juhul, kui kahjustus on niivõrd tugev, et tervete puude täius jääb alla 40%, siis sanitaarraie võimaldab ka erakordset lageraiet. Selleks on vaja tellida Keskkonnaametist metsakaitseline ekspertiisakt, mille koostamine võib võtta kuni poolteist kuud. Antud akti koostamine on metsaomanikule tasuta ning aktis kirjeldatakse kahjustuse põhjus, ulatus ja likvideerimisviis. Dokumendis toodud raieviis ja -maht on raietegevuse aluseks ning selle alusel võib raiet teostada 1 aasta jooksul.
Uuendusraie eesmärk on metsa uuendada, kui puistu on optimaalse küpsuse saavutanud. Puistu küpsust saab määrata küpsusvanusega ja küpsusdiameetriga. Uuendusraie jaguneb kaheks: lageraie ja turberaie. Turberaie on jaotatud omakorda kolmeks raietüübiks: aegjärkne raie, veerraie ja häilraie.
Lageraie eesmärk on raiuda puistu ühe aasta jooksul. Lageraiega jäävad kasvama säilikpuud, seemnepuud ning võimalusel säilitatakse järelkasv (gruppidena). Lageraie eelis on odavus ja lihtsus, kahjustatakse vähem kasvama jäävaid puid ning metsa vanuseline koosseis muutub ühtlasemaks.
Turberaie tulemusel ei raiuta puud korraga, vaid järk-järguliselt pikema perioodi vältel. Turberaie aitab kasvatada vana metsa turbe alla uus metsapõlv. Turberaie on alternatiiv seal, kus lageraiet ei lubata, näiteks kaitseala või ranna piiranguvööndis. Küll aga püsib turberaiega oht kasvama jäävaid puid kahjustada, nii raie teostamisel kui ka puistu tugeva raiekraadi võib tekkida suurem oht tormiheitele.
Valikraie on kasutusel püsimetsana majandavates metsades ning raie käigus eemaldatakse puid nii nagu see toimuks looduslikul teel. Valikraie eesmärk on puistu püsimine ja edasine uuenemine. Valikraiet tasub eelistada puhke- ja parkmetsades, aga ka pärandkooslusega metsades.
Trassiraiel raiutakse kuni 4-meetri laiuselt sisse piirisiht või puhastatakse olemasoleva siht, teeserv või kraavikallas puudest.
Raadamise käigus muutub metsamaa maakasutustüüp teiseks maakasutustüübiks. Näiteks metsamaa muudetakse haritavaks põllumaaks. Antud raietüüpi saab kasutada ainult juhul, kui tegevus on põhjendatud - näiteks soovite taastada ajaloolist põllumaad ja selle aluseks on katastriplaan.
Kujundusraie lähtub looduskaitselisest aspektist, mis ei pruugi ühtida majandusliku eesmärgiga. Kujundusraiega soovitakse säilitada loodusväärtuseid või nende seisundit parendada. Kujundusraie võib olla üksikute puude raie, lagealade tekitamine, puistu harvendamine või rühmiti raiumine. Raietöö iseloomu määrab kaitstav liik.
Metsaomanik peab otsustama, milliseid töid planeerib metsamaal ette võtta. Eesmärgid peavad lähtuma puistu terviklikuse kasvatamisest, et luua väärtuslikum mets. Kõik toetused käivad läbi Erametsakeskuse, kus saab taotleda toetusi nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklike meetmete alusel.
Toetused, mida on võimalik taotleda:
Raie või metsaosa hukkumise tagajärel tuleb metsaomanikul kasvama panna uus mets ehk metsa uuendada. Metsaseadus nõuab metsaomanikult metsa uuendamist ning uue metsapõlve olemasolu olenevalt kasvukohatüübist 5-10 aasta jooksul.
Keskkonnaamet hindab iga-aastaselt metsa nõuetekohast uuenemist. Kui leitakse, et mets ei ole uuenenud, saadetakse metsaomanikule esmalt vastav märgukiri lageda ala uuendamise kohustuse kohta. Märgukirjale peab metsaomanik reageerima, et paluda pikendamist metsa uuendamisel. Juhul kui metsaomanik ei reageeri märgukirjale, siis teeb keskkonnaamet ettekirjutuse ja annab tähtaja, millal mets peab olema uuendatud. Selle ettekirjutuse mittetäitmisel määratakse maaomanikule rahatrahv ehk sunniraha. Keskkonnaamet võib metsaomanikult võtta ülesande üle ning riik asub ise tegelema metsa uuendamisega, mille kulutused jäävad maaomaniku kanda.
Eestis on palju erametsaomanikke, kel ei ole vajalikke oskusi, teadmisi või aega, et metsa majandamisega ise tegeleda. Sellisel juhul tasub kaaluda lepingulise partneri leidmine metsafirma näol.
Majandamisleping annab omanikule õigused ja võimalused kõikides protsessides kaasa rääkida. Võimalik on sõlmida ka notariaalne kasutusvaldusleping, kus tuleb mõlema poole õigused ja kohustused lahti kirjutada, et metsaomanik ei annaks ära liiga palju otsustamisvõimalust ning partneril oleks selge arusaam, kuidas metsa kasvatada ja majandada. Enne lepingute sõlmimist tuleks konsuleerida metsakonsulendiga.
